Mis on OTT?
MTÜ Eesti OTT ühendab OTT toiduvõrgustikke Eestis.
OTT on Eestis tegutsev piirkondlik kodanikevõrgustik, mis organiseerib kaubavahetust tootjate ja tarbijate vahel ilma vahendustasuta.
Eesti OTT toiduvõrgustike kontaktid leiad siit

    Aitäh, tellin uudiskirja!
​Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub talutootjaid konkursile “Parim Talutoit  2016”.

Eestimaa Talupidajate Keskliit korraldab sel aastal esmakordselt “Parim Talutoit  2016” valimise. Parimad tooted valitakse  seitsmes erinevas kategoorias, võitjad kuulutatakse välja 30. juulil Jänedal toimuvate XXV Eesti Talupäevade raames. 

“Talutoidu konkursi eesmärk on innustada talunikke tegelema tootearendusega, tõstes seeläbi toodete kvaliteeti ja konkurentsivõimet nii Eesti turul kui ka väljaspool,” selgitas Kaul Nurm. Tema hinnangul suurendab konkurss eestimaiste talutoodete tuntust ning innustab inimesi talutoitu  eelistama,  aidates kaasa tasakaalustatud ja tervislike toitumisharjumuste kujunemisele.  Parima talutoidu valimine on osa Talupidajate Keskliidu mitmeaastasest märgikampaaniast “Ehtne Talutoit”, mille eesmärgiks on teadvustada ja tunnustada talutoodete kasulikkust ja mitmekesisust.
 
„Parim Talutoit  2016” selgitatakse välja järgnevates kategooriates:
Parim piimatoode
Parim  pagaritoode
Parim  lihatoode
Parim  sõretoode 
Parim  keedis 
Parim  tervisetoode
Parim  jook

Hindamiskomisjon valib parimad tooted 15. juulil Tallinnas, kohvikus Kuusk Hernesto. “Parim Talutoit  2016” kuulutatakse välja 30.juulil Eesti Talupäevadel Jänedal.

„Parim Talutoit 2016“ hindamiskomisjoni kuuluvad toitumisteadlased, Eesti Peakokkade Ühenduse esindaja, toitlustamisega tegelevate õppeasutuste pedagoogid, ajakirjanikud, kokad, ning toidublogijad. Komisjoni esimees on Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Konkursil osalemist saab kinnitada siin – “Parim Talutoit 2016.”

Eestimaa Talupidajate Keskliit on 1989. aastal asutatud katusorganisatsioon, mille  eesmärgiks on põllu- ja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevate peretalude esindamine ja huvide kaitsmine. Eestimaa Talupidajate Keskliidu algatusel on loodud  talutoidu katuskaubamärk „Ehtne Talutoit“, mida kasutab juba üle 60 tootja.  Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.

Lisainformatsioon:
Kaul Nurm
e-mail: kaul@taluliit.ee
Tel: 5664 7800
Eesti Talupidajate Keskliidu Peadirektor

Eesti OTT: glüfosaadil pole meie riigis kohta, see on MÜRK kõigele elavale. Eesti OTT nõuab, et 18. mail toimuval hääletusel otsustaks Eesti keelustada mürkkemikaali glüfosaadi. 18. mail 2016 otsustatakse EL liikmesriikide hääletamisel glüfosaadi tulevik: kas kasutamine lõpetada või jätkata veel 7–15 aastat. Otsustatakse, kas glüfosaat – mida sisaldab näiteks Monsanto tuntud toode Roundup – mürgitaks jätkuvalt Eesti toidulauda. Eestis kasvab nimelt pidevalt mürgiste taimekaitsevahendite jääkide esinemine toidus, mis Riigikontrolli 2015. aasta toiduseire kohaselt on probleemiks 51% toiduainetes, arvestades kõiki Eestis müüdavaid tooteid.  Glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, põlluteede äärte hooldamisel, mänguväljakutel ja parkides. Parkides mängivad lapsed ja käime jalutamas. Iga inimene võib sellega enda teadmata kokku puutuda. Glüfosaadi kasutamise poolt hääletati kunagi laboratoorsete uuringute põhjal, mis ei arvestanud kõiki loodusele ja inimesele tervikuna tekkivaid järelmõjusid.  Eestis otsustavad glüfosaatide kasulikkuse ja kahjulikkuse üle Riigikogu maaelukomisjon, maaeluministeerium ja maaeluminister. Tänane seisukoht Eestis on: kiita heaks glüfosaadi kasutamine. Samas kutsus Saksamaa põllumajandusminister Christian Schmidt 3. mail 2016 üles hääletama glüfosaatide vastu Saksamaal (vaata ka: http://organic-market.info/news-in-brief-and-reports-article/eu-vote-german-minister-can-ban-glyphosate.html). Eesti OTT, kõik kemikaalid ja mürgid, mis kahjustavad Eesti elukeskkonna mitmekesisust, inimese tervist ja sündivust, ei ole kooskõlas PUHTA, ILUSA, ja TERVE Eestiga. Eesti saab glüfosaadi kasutamise vastu hääletades olla eeskujuks riigi mudelina Euroopas, mitte ainult sõnades, vaid oma tegudes.“
Glüfosaatide kasutamise jätkamine toob kaasa: -          mürkide kasutamise suurenemise ja uute kangemate mürkide   loomise, -          põhjavee ja toidu süveneva saastamise, -          loodusrikkuse mitmekesisuse hävimise, -          mesilaste ja teiste kasulike putukate hävimisele kaasa aitamise, -          suuremad tervise ja sotsiaalkulud, -          puhta eeskujuriigi maine kadumise. Glüfosaatide keelustamine aitab kaasa: -         loodusrikkuse säilimisele ja kestlikkuse tagamisele, -         mesilaste ja teiste putukate liigirikkuse taastumisele, -         umbrohutõrje uuenduslike lahenduste ja viljelemistehnoloogiate rakendamisele, mis hoiavad loodust ning inimest -          luua eeldused keemiatööstuse tootearenduseks biotõrje vahendite tootmisel. Tulemuseks on uued töökohad ja eksport EL riikidesse, -          Eesti kui maheriigi maine avardumisele ja eeskujuks olemisele teistele riikidele. 2015. aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNA-d kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USA-s, Kanadas ja Rootsis aastast 2001. (http://www.thelancet.com/journals/lanonc/article/PIIS1470-2045(15)70134-8/fulltext ) Aprillis teatas tuntud mahepõllumajanduse väljaandes Rationale (http://www.biorationale.co.uk/) pestitsiidide asjatundja dr Roma L. Gwynn, et biopestitsiidide turg kasvab rohkem kui 15% aastas, mis on suurem kui keemiliste taimekaitsevahendite aastane kasv (3%). Paljud biopestitsiidid toodetakse traditsioonilises keemiatööstuses, mis tähendab, et ka Eestis on potentsiaal oma biopestitsiidide tööstuse rajamiseks. Biopestisiidid, olles loodusliku päritoluga, lagunevad kiiresti keskkonnale ohututeks algühenditeks ning võivad olla alternatiiviks sünteetilistele ohtlikele mürkidele.

Projekti rahastab EMP toetuste Vabaühenduste Fond Avatud Eesti Fondi vahendusel. 
SÜNDMUSTE KALENDER

HILJUTISED:

​10. juunil algavad Ehtne Talutoit laadad Selveris.
​
16.jaanuar, 2016 Eesti OTT aastapäeva seminar.
10.oktoober Rahvusköökide festival Tartus, Tasku keskuses. Talutoidu laat Ehtne Talutoit talunikelt.
8.oktoober, 
"Kohalik kaubavahetus, tervendav mõtteviis" filmivõtted ja uuring Kolga OTT juures.
29,september, Turunduskoolitus Ehtne Talutoit märgi kasutajatele Paides. 
1. oktoober, "Kohalik kaubavahetus, tervendav mõtteviis" filmivõtted ja uuring Rakvere OTT juures

ALUSTAJA ABI